Maapealse riski tehniline ja käitamisalane maandamine

Kõrvalised isikud

Mõiste „kõrvalised isikud”, vastavalt definitsioonile on – isikud, kes ei osale mehitamata õhusõiduki süsteemi käitamises või kes ei ole teadlikud mehitamata õhusõiduki süsteemi käitaja antud juhistest ega ohutusabinõudest.

Seega isikud, kes ei osale kuidagi mehitamata õhusõidukiga seotud tegevustes, ei otseselt ega kaudselt. 

Kes on siis “kõrvalised isikud”?  Kui mõelda näiteks linnaruumi või muu avaliku ala peale, siis kõik tänavatel jalutavad, parkides istuvad või rannas suplevad inimesed ongi kõrvalised isikud. 

Joonis 6. Kõrvalised isikud linnatänaval.

Kuidas on aga üritustega, olgu nendeks siis spordivõistlused, kultuuriüritused või muud sündmused? Põhimõtteliselt on kõik üritusel osalejad “kõrvalised isikud”. 

Ei ole mõeldav, et eelpool mainitud ohutuse ja turvalisusega seotud informeerimine ja juhendamine saaks üritusel osalejatele edasi antud ning kõik üritusel osalejad järgiksid kaugpiloodi või operaatori juhiseid.

Seega avatud kategoorias opereerides ei ole võimalik rahvaüritustel tegutseda.

Kui üldjuhul tuleb kõrvalistest isikutest hoida ohutut horisontaalset kaugust, milleks on vähemalt 30 m, siis väikese kiirusega lennurežiimi korral võib selle kauguse vähendada kuni 5 meetrini. 

Väikese kiirusega lennurežiim tähendab seda, et õhusõiduki maksimaalne kiirus on sellisel juhul alla 3 m/s. (10.8 km/h  /  5.8 knot). Sõltuvalt mehitamata lennuvahendi süsteemist võib väikese kiirusega lennurežiimis tegutsemine olla tööpõhimõttelt mõnevõrra erinev. 

Üldjuhul muutuvad juhtkangid vähem tundlikuks ning sellega tagatakse aeglane ning sujuvam lend. 

Kaasatud isikud

Isikuid saab aga pidada seotuteks või kaasatuteks, kui on täidetud korraga järgmised tingimused:

• Isik või isikud on andnud selge nõusoleku lennutegevuses või sellega kaasnevas osaleda. Osalemiseks saab lugeda ka pealtvaatamist, teadvustades näiteks seejuures, et õhusõiduk lendab kaasatud isikutest üle.

• Isik või isikud on saanud kaugpiloodilt või käitajalt selged suunised ja ohutusalased juhised, mida tuleb järgida juhul, kui peaks tekkima lennuvahendiga seotud ohu- või hädaolukord. 

Isik peab suutma ja saama otsustada kas olla kaasatud või mitte ja ta peab mõistma üldiselt võimalikke kaasnevaid riske. Lisaks peab kaasatud isikute suhtes olema operaatori või kaugpiloodi poolt rakendatud mõistlikud kaitsemeetmed. 

Kaasatud isik peab järgima operaatori või kaugpiloodi juhiseid! Seejuures peaksid lennutegevust korraldavad isikud kontrollima ja veenduma, et nende poolt antavad juhised ja ettevaatusabinõud on ühiselt mõistetavad ja selged.

1:1 reegel

Üheks väga heaks ohutuse tõstmise meetodiks, lennates kas siis inimeste või ka takistuste läheduses, on 1:1 reegli kasutamine. Tegemist on ühe võimaliku meetmega riski vähendamiseks maapinnal, juhuks kui lennuvahend vertikaalselt alla kukkuma peaks. Reeglit rakendatakse eelkõige multirootorite puhul.

1:1 reegel on üldjoontes lihtne. Horisontaalne kaugus kõrvalistest isikutest ja maksimaalne lennuvahendi kõrgus peavad olema võrdsed. Ehk, et lennates näiteks 70 m kõrgusel, peab olema ka horisontaalne kaugus isikutest vähemalt 70 m. 

Joonis 7. 1:1 reegel.

Kehtima jääb aga põhimõte, et lähemal kui 30 m tuleb kasutada väikese kiiruse režiimi!

Oluline on meeles pidada, et 5 m kauguse piirang, mida võimaldab väikese kiirusega lennurežiimis lendamine, jääb siiski kehtima! Isegi siis, kui lennutamise kõrgus on näiteks 3 m, ei tohi horisontaalne vahemaa mehitamata õhusõiduki ja kõrvaliste isikute vahel olla väiksem kui 5 m.

Kui kõrguse hindamine on suhteliselt lihtne - tuvastades seda näiteks juhtpuldil oleva väärtuse järgi, siis horisontaalse vahemaa hindamine on märksa keerukam.

Objekti kauguse hindamine erinevate nurkade alt, veel enam liikuva objekti puhul on üldjuhul keeruline. 

Erinevate nurkade alt objekti või veel enam liikuva objekti, näiteks  inimese, kaugust hinnata on üldjuhul keeruline. 

Seega on ohutum hoida kõrgusega võrreldes suuremat horisontaalset vahemaad. See tagab 1:1 reeglist tugevama ohutustaseme.

Võttes arvesse õhusõiduki karakteristikuid, lennuomadusi, ilmastikutingimusi ja lennuks kasutatavat ala, võib kindlalt väita, et ohutu kaugus kõrvalistest isikutest on muutuv suurus ning selle õige määramine on kaugpiloodi ülesanne. 

Kuidas aga hinnata objektide kaugusi? Üheks võimaluseks on lennuks kasutatava ala põhjalik analüüs, mille käigus saab kaartide vms vahendite abil määrata kindlate püsiorientiiride kaugused ja omavahelised vahemaad.

Kokkuvõte

Seega lennates A2 alamkategooria tingimustes tuleb meeles pidada et õhusõiduk ei tohi lennata üle kõrvaliste isikute ning seejuures tuleb hoida ka nõutud horisontaalseid vahemaid.